Propüleenglükooli tööstuslikul tootmisel kasutatakse peamiselt propüleenoksiidi hüdratatsioonimeetodit, kasutades peamiste toorainetena propüleenoksiidi ja vett ning reageerides neil kindlatel temperatuuri- ja rõhutingimustel. Reaktsiooni käigus avaneb propüleenoksiidi molekulis epoksiiditsükkel ja veemolekulide lisamisel tekib 1,2-propüleenglükool. Sellel protsessil on lihtne reaktsioonitee ning küpsed seadmed ja tehnoloogia, mistõttu on see tööstuslikus tootmises laialdaselt kasutusele võetud. Propüleenoksiidi täieliku muundamise tagamiseks tuleb reaktsiooni temperatuuri, rõhku ja materjali suhteid kontrollida tooraine omaduste ja seadmete spetsifikatsioonide alusel.
Propüleenoksiid ja vesi juhitakse reaktorisse kindlas vahekorras ja läbivad sobivates tingimustes hüdratatsiooni. Kuigi reaktsiooni käigus moodustub sihtsaadus 1,2-propüleenglükool, võivad tekkida ka väikesed kogused kõrvalsaadusi-, nagu dipropüleenglükool ja tripropüleenglükool-. Toote koostist mõjutavad sellised tegurid nagu lisatud vee kogus, reaktsioonitemperatuur ja reaktsiooniaeg. Vee{9}}propüleenoksiidi suhte suurendamine aitab parandada propüleenoksiidi konversioonikiirust, kuid suurendab ka järgnevate dehüdratsiooni- ja eraldusprotsesside koormust; seetõttu nõuab tootmisprotsess tasakaalu reaktsiooni efektiivsuse ja energiakulu vahel.
Saadud segu läbib tavaliselt eraldamisetapid, nagu dehüdratsioon, destilleerimine ja rektifikatsioon. Esiteks eemaldatakse reaktsioonisüsteemist suurem osa veest; seejärel kasutatakse komponentide keemistemperatuuride erinevusi propüleenglükooli eraldamiseks kõrvalsaadustest, nagu dipropüleenglükool ja tripropüleenglükool. Kõrgemat puhtust vajavad tooted läbivad täiendava rektifitseerimise, et vähendada lisandite taset ja suurendada toote puhtust. Temperatuuri, rõhu ja tagasivoolu suhte täpne juhtimine rektifikatsiooni ajal parandab eraldamise efektiivsust, minimeerides samal ajal energiatarbimist.
Pärast eraldamist ja puhastamist läbib propüleenglükool kvaliteeditesti, keskendudes sellistele parameetritele nagu puhtus, veesisaldus, värvus, happesus ja tihedus. Tehnilistele nõuetele vastavaid tooteid jahutatakse, hoitakse ja pakendatakse, samas kui nõuetele mittevastavad tooted vajavad konkreetsetel asjaoludel täiendavat töötlemist. Lisaks propüleenoksiidi hüdratatsioonimeetodile uuritakse ka propüleenglükooli tootmist bio-põhistest toorainetest; sellised protsessid pakuvad potentsiaali seoses taastuvate lähteainetega ja rohelise tootmisega. Praeguse tööstusliku rakenduse seisukohalt jääb propüleenoksiidi hüdratatsioonimeetod siiski kõige küpsema tehnoloogilise alusega protsessiks.