Propüleenglükooli tööstuslikul tootmisel kasutatakse toorainena peamiselt propüleenoksiidi, mis muundatakse hüdratatsioonireaktsiooni teel. Propüleenoksiid reageerib veega teatud temperatuuri ja rõhu tingimustes; epoksiiditsükli avanemise tulemusena moodustub propüleenglükool. See meetod on tavaline tööstusprotsess, mida iseloomustab arenenud tehnoloogia, laialdaselt kättesaadavad toorained ja stabiilsed tootmistoimingud. Reaktsiooni käigus mõjutavad propüleenoksiidi ja vee suhe ning reaktsiooni temperatuur reaktsiooni kiirust ja lõpptoote koostist; seetõttu tuleb tootmisnõuete täitmiseks protsessi tingimusi hoolikalt kontrollida.
Tavalises tootmisprotsessis juhitakse propüleenoksiid ja vesi reaktsioonisüsteemi, et läbida sobivates tingimustes hüdratatsioon. Kuna propüleenoksiidi ja vee vaheline reaktsioon võib anda mitte ainult 1,2-propüleenglükooli, vaid ka kõrvalsaadusi, nagu dipropüleenglükool ja tripropüleenglükool, vajavad reagendi suhe ja reaktsioonitingimused täpset kontrolli. Reaktsiooni lõppedes sisaldab saadud segu propüleenglükooli, vett ja väikeses koguses muid alkohole; kasutusnõuetele vastava propüleenglükoolitoote saamiseks on tavaliselt vaja järgnevaid eraldamise ja puhastamise etappe.
Propüleenglükooli puhastamine saavutatakse peamiselt selliste protsesside abil nagu destilleerimine, dehüdratsioon ja fraktsioneerimine. Pärast reaktsioonisegu eeltöötlemist suurema osa vee eemaldamiseks eraldatakse komponendid nende keemispunktide erinevuste alusel, eraldades propüleenglükooli kõrvalsaadustest, nagu dipropüleenglükool ja tripropüleenglükool. Kõrgemat puhtust vajavad tooted läbivad lisandite taseme vähendamiseks täiendava fraktsioneeriva destilleerimise. Parameetrite, nagu destilleerimistemperatuur, rõhk ja tagasijooksutingimused, optimeerimine võimaldab suurendada propüleenglükooli puhtust ja toote saagist.